Võnkesummutiga rihmarattad

Sisepõlemismootorid on praegu sõiduvahendite peamine jõuallikas. Vaatamata nende laiale levikule ei ole nad täiuslikud. Insenerid on loonud üha keerukamaid tehnoloogiaid, et nende mootorite suutlikkust parendada.

Nende puuduste hulka kuuluvad vibratsioon ning mootori pöördemomendi varieerumine sõltuvalt mootori pööretest, mille põhjuseks omakorda on tsüklilised silindrites aset leidvad plahvatused. Pöördemomendi varieerumine põhjustab väntvõlli väändevõnkeid. Tavapäraselt käib jõuvõtt sisepõlemismootori kummastki otsast – ühest otsast kandub jõud siduri kaudu veoratasteni, teisest otsast käitatakse mootori abisüsteeme. Jõu ülekandmiseks ühest punktist teise läheb tarvis rihmarattaid ja veorihmu. Rihmarattaid leidub mitut liiki: 

Jäigad rihmarattad, neid kasutatakse siiani mõnelgi puhul.

• Need kinnituvad väntvõlli otsa külge, kuid nad ei summuta väände-võnkeid.

• Sellest tulenev vibratsioon kandub edasi veorihmale, mis omakorda põhjustab viimase kiirema kulumise.

Ainsa võnkesummutiga rihmarattad, neid kasutatakse nii bensiini- kui ka diiselmootorites.

• Need summutavad väntvõlli kaudu tekkivaid pingeid ja pikendavad nende mootoriosade vastupidavust

• Sellised rihmarattad koosnevad kolmest osast – 2 malmist valatud või alumiiniumist metallosa ning elastne rõngas kumbagi metallosa ühendamas.

Kahe võnkesummutiga rihmarattad, neid kasutatakse diiselmootorites.

• Need rihmarattad summutavad madalsageduslikku vibratsiooni tänu kahele elastsele elemendile. See ennetab kahju mootori muudele osadele.

• Neid ehitatakse keeruka tehnoloogia abil, koosnedes 7-st või 8-st metallosast ja 2-st elastsest (summutavast) osast.

"Stop & Start"-mootori rihmaratas

• Selline rihmaratas, jättes kõrvale võnkesummutuse, peab taluma paljukordseid mootorikäivitusi.

• Kasutusotstarbe tõttu on selle konstruktsioon väga keeruline.

Väändevõnked rihmülekandes võivad tekitada kontrollimatut vibratsiooni veorihmas ning nende elementide kiiremat kulumist, mida rihma kaudu käitatakse. Mida pikem rihm ja mida rohkem tarbijaid, seda kiirem kulumine. Just sel põhjusel on paljud tootjad võtnud kasutusele võnkesummutiga rihmarattad. Selliste rihmarataste puhul ühendab tsentrit ja välimist tööpinda elastne osa, mis summutab osa vibratsioonist. Säärane rihmaratas on kuluosa ja kulub tasapisi vastavalt läbisõidu suurenemisele. Kui hooldusega viivitada, võib tekkida veelgi suurem rike, mis ei luba edasi sõita (nt rihma rebenemine, rihmaratta pooldumine) või tõsisem mootoririke. Seega on hädavajalik avastada võimalikud vead nii vara kui võimalik.

Rihmaratast tasuks kontrollida, kui sealt kostub veidraid helisid, kui ilmneb probleem rihmaga (kulumine, purunemine, ülelibisemine) ning kui see demonteeritakse (nt rihmavahetuse ajal) või iga 60 000 km järel. Eraldi tasuks tähelepanu pöörata:

• Elastrõnga tursumine nt kokkupuutel õliga

• Praod või sooned elastrõngal

• Elastrõnga deformatsioon

• Mõrad rattatsentris või ratta välimisel tööpinnal

• Ratta segmentide irdumine

• Elastrõnga tükikesed rihma küljes
  
  

Ühtlasi on oluline vaadata rihmaratast kui mootor käib. Kui välimine tööpind liigub liiga palju või “viskab”, nagu öeldakse, võib see viidata probleemile. Mõnedel mudelitel võib ventilaatoririhmal märgata metallipuru, mis võib samuti rikkesümptom olla. Enamgi veel, kontrollimaks, et võnkesummuti töötab korrektselt, tuleks teostada rihmaratta dünaamiline kontroll.

Dünaamiline kontroll

Kui mootor on külm ja ei tööta, tõmba rihmarattale joon välisosa külgpinnale tsentrist väljapoole. Järgmiseks käivita mootor ja lülita sisse või rakenda tööle kõik lisatarbijad (roolivõimendi rooli keerates, generaator lülitades sisse voolutarbijad, kompressor lülitades sisse õhukonditsioneeri)

Seejärel seiska mootor ja kontrolli rihmaratas uuesti. Joon peaks asuma rihmaratta tsentri suhtes samas kohas. Kui joon on nihkunud kuskile mujale, siis ei toimi rihmaratta elastne vaheosa enam korrektselt.

Kontrollkriips naaseb algsele kohale :

Rihmaratas on OK.

Kriips nihkub:

Rihmaratas on vigane.

Rihmaratast vahetama asudes tasuks korra mõelda, kas selle riket ei võinud põhjustada mõni muu probleem. Esiteks tuleks kontrollida ega generaatori sidur pole kahjustatud. Kui see on kinni kiilunud, siis suureneb vibratsioon rihmal ning rihmaratas võib kiiremini kuluda. Teine aspekt, mis mõjutab rihmaratta vahetusvälpa on kiilrihma pinguti seisukord, eriti kui sel on hüdrauliline vibratsioonisummuti. On ütlematagi selge, et kohe kui märkad rihmarattaga probleeme, tuleks see välja vahetada.

NTN-SNR pakub suurt valikut rihmarattaid enamikule sõidukitele, mis on meie turul saadaval. Need tooted on OE-kvaliteediga ning võimaldavad taastada sinu kiilrihmasüsteemi algupärasesse töökorda. Nimetatu kvaliteet on väga oluline, sest odav ja olematu kvaliteediga varuosa, isegi kui see paistab originaaliga sarnane, ei pruugi vibratsioone summutades sama võimekaks osutuda. Mõned tooted, mida turul paraku leidub, on väga madala kvaliteediga. Mõnikord on seda raske tähele panna, kuid nende konstruktsioon ja kvaliteet võib põhjustada terve rihmasüsteemi tõrkumist.

Kui võrrelda originaaltoote ja odavtoote läbilõiget, on selgelt näha, kuivõrd erineva struktuuriga on elastne element.

Sama kehtib ka metallelementide kohta.

Mõned tootjad kirjeldavad oma “elastseid” rihmarattaid kui “purunematuid”, sest need töötavad nagu nad koosneksidki ühest elemendist, kuid see pole sobiv lahendus ja mõjutab mootori töökindlust.

Vahetuseks välja valitud varuosa tuleks monteerida vastavalt tootja nõudmistele, eriti kui teemaks on poltide pingutusmoment. Paljudel juhtudel soovitatakse ka kinnituspolt välja vahetada. Järgides ülalkirjeldatud protseduure ning analüüsides kirjeldatud rikete põhjuseid võimaldab sõidukit edaspidigi probleemivabalt kasutada.